Mida arvata noormehest, kes kunagi ise millegi peale ei tule, kes unustab kogu aeg ära, isegi kui päevast päeva korrutada, et ta paneb mind halvasti ja unustatuna tundma. Tühje sõnu et ta hoolib jne loobib küll, kuid samal hetkel kui meil on tüli, paneb ta sõpradega kusagil pidu ning kui ma huvi ei tunneks ning ei uuriks ta tegemiste kohta, siis ilmselt meievaheline suhtus puuduks. Räägib ainult kuidas kõik võiks olla, kuigi ise kunagi omal algatusel midagi selle jaoks ette ei võta, pean kõik üksi tegema ja ta isegi ei austa seda. Rääkimata sellest et mu soovid või ettepanekud midagi loeksid. Ma olen nagu tagavaravariant kelle jaoks on aega siis kui absoluutselt mitte midagi teha ei ole. Mina samas kõigi nende alanduste kõrvalt teen kõike mida suudan meie jaoks... Kas sellise juurest tuleks kiirelt minekut teha? (Oleme tundnud ca 4 aastat)
↧