Tere!
Küsimus Teile kuidas käituda kui meeskolleegid liftis põrnitsevad ja nö silmadega söövad ja irvitavad samal ajal?
Olen uus töötaja ja üleüldse ebapopulaarses nimekirjas antud firmas kuna juba esimesel päeval sain ainult kuulda (veel noorematelt tulevastelt kolleegidelt) kuidas oleksin võinud oma liistude juurde jäädagi (eelmine töökoht oli sotsiaaltöö välismaal, kuid erialane haridus praeguseks ametikohaks on mul olemas.. no sorry, et ma sekundiga kõike ei suutnud hoomata ja no tänaseks ma polegi väljaõpet saanud) ning hiljem otsene juht pidas ka vajalikuks telefonis klatšida kuidas ma olen ikka hirmus naiivne ja väike mitte keegi ning elan ka tagatipuks täiesti mõttetus kohas!
Noh, ütleme nii, et see ei motiveerinud mind just väga ja sealt maalt olen üsna vaikne olnud...aga nüüd nad muretsevad miks ma 100% teine inimene olen kui see, kellega töövestlus läbi sai viidud. Aga ega nad küsima ka ei tule, arutavad nii pool-sosinal, et ma ikka kuuleks!
Ise ma lahkumisavaldust ka ei tahaks anda, juba kiusu pärast! Päris omanikele/juhtkonnale ka pole ka mõtet kurta, sest nad kõik seal ligi 40 aastat koos töötanud, osad kauemgi.
Loomu poolest olen blond ja armas aga no see ei anna ju neile põhjust käituda nagu idioodid! Saaksin aru kui kuradi alasti tööle läheksin, täismeigi ja kontsadega...ja noh, ega ka see neile õigust annaks!
Küsimus Teile kuidas käituda kui meeskolleegid liftis põrnitsevad ja nö silmadega söövad ja irvitavad samal ajal?
Olen uus töötaja ja üleüldse ebapopulaarses nimekirjas antud firmas kuna juba esimesel päeval sain ainult kuulda (veel noorematelt tulevastelt kolleegidelt) kuidas oleksin võinud oma liistude juurde jäädagi (eelmine töökoht oli sotsiaaltöö välismaal, kuid erialane haridus praeguseks ametikohaks on mul olemas.. no sorry, et ma sekundiga kõike ei suutnud hoomata ja no tänaseks ma polegi väljaõpet saanud) ning hiljem otsene juht pidas ka vajalikuks telefonis klatšida kuidas ma olen ikka hirmus naiivne ja väike mitte keegi ning elan ka tagatipuks täiesti mõttetus kohas!
Noh, ütleme nii, et see ei motiveerinud mind just väga ja sealt maalt olen üsna vaikne olnud...aga nüüd nad muretsevad miks ma 100% teine inimene olen kui see, kellega töövestlus läbi sai viidud. Aga ega nad küsima ka ei tule, arutavad nii pool-sosinal, et ma ikka kuuleks!
Ise ma lahkumisavaldust ka ei tahaks anda, juba kiusu pärast! Päris omanikele/juhtkonnale ka pole ka mõtet kurta, sest nad kõik seal ligi 40 aastat koos töötanud, osad kauemgi.
Loomu poolest olen blond ja armas aga no see ei anna ju neile põhjust käituda nagu idioodid! Saaksin aru kui kuradi alasti tööle läheksin, täismeigi ja kontsadega...ja noh, ega ka see neile õigust annaks!