Olen kooselus 3.a mehega (meil 1 laps) kes avastas nüüd et tahab rändama minna nn. seljakoti rändur. Ta on üksi olles seda varemgi teinud, selline kirg uusi kohti ja paiku avastada. Tahab minna 3-6kuuks. Minu jaoks natuke vôôras selline suhe kus mees lihtsalt läheb, olgu olen isegi nôus kui see tema unistus. Samas jääb minule arusaamatuks kuidas siis pereelu see majanduslikult môjutab kui ühine elamu ja maksud. Pean siis need 3-6 kuud kôik oma ôlule vôtma ju, nii tööde osas kui ka majanduslikult. Mees lihtsalt läheb (töödega saan hakkama aga majanduslikult ikka väga raske üksi kôike ülal pidada), jätab mured ja kui tema hing rahu saanud siis tuleb tagasi. Selliseid mehi veel (mina ei tunne), et kas siis ongi nii, et lihtsalt minnakse ja jäetakse kogu koorem naise ôlule?
↧