Segaduses, miljon mõtet peas. Ootan ja igatsen. Tahaksin Su peast välja saada, kuid ei saa. Kohati tundub endale, et oled mul kinnisidee. Keegi, kellest olen endale ideaalse pildi loonud.. Kuid kui päriselt mu kõrval oled, siis ongi kõik nii reaalne ja hea. Neil hetkedel tahaksin soove Su silmist lugeda ja teha kõik, mida iganes vaid palud. Olla ainult Sinuga selles hetkes, siin ja praegu. Sellel korral. Hoida Sind nii, nagu keegi pole hoidnud. Olla Sinu lähedal iga sekund. Veel lähemal, kui füüsiliselt võimalik. See teeb meeletult haiget, et see pole võimalik, kuigi nii meeletult tahaks. Sinust eemal olek teeb haiget, see teeb haiget, et Sul mu jaoks nii vähe aega on, kuigi mina leiaks Sinu jaoks iga hetk aega. Sinu jaoks olemas olemiseks. Ma isegi ei tea, miks Sa mu jaoks nii erilist tähtsust omad. Sa pole kunagi minule kuulnudki, kui siis vaid hetkeks. Vaid korra. Siin ja praegu. Miks
ma ei kirjuta seda Sulle? Küsid, nii oleks ju lihtsam ja kõik oleks selgem. Võibolla oleks kõik vastastikune. Ma lihtsalt ei saa. Ei julge, et taha. Tahan, et jääks mulje, nagu mul poleks mingeid tundeid Su vastu. Nagu oleks lihtsalt hea vahel kokku saada, kaisus magada ja üksteise lähedust nautida. Korra, rohkem kui poolteist aastat tagasi, ma Sulle omi tundeid tunnistasin, kuid sel hetkel need Sinu jaoks tähtsust ei omanud. Miks peaks nüüd? Ma lihtsalt ei mõista, miks Sa minuga uuesti ühendust võtsid, mind üles otsisid ja suhtlema hakkasid? Selleks, et lahti kakkuda armid, mis varem tekitasid? Sa ei saand tõesti aru, miks kunagi Sinuga suhtlemise lõpetasin? Miks ma tahtsin Sinust eemal olla? Loomulikult selleks, et ma Sind päevast päeva järjest vähem igatseksin. Arvasin, et tunded Sinu vastu kaovad, või et need polnudki päriselt mingid tunded. Ajaga läkski kergemaks, kuid Sind päris unustada ma ei suutnud, ning nüüd oled jälle mu elus. Sa ise otsisid mu taas üles. Hakkasid suhtlema. Ma ei suutnud Sulle ei öelda, vanad tunded ujusid taas pinnale. Sinuga koos on lihtsalt nii hea. See ajab segadusse. Tahaksin Su oma elust välja visata, leida kellegi teise, kellega koos õnnelik olla. Lasta Sul minna oma teed, kuid ma ei suuda. Sellepärast ma Sulle omi tundeid ei tunnistagi. Sa oled ainus mees, kes minus sellist segadust tekitab. Ma loodan, et ühel heal päeval mõistad, et vajad mind sama palju, kui mina Sind. Seljuhul loodan, et see päev saabub varem, kui siis, kui ma Sinu ootamisest tüdinenud olen, ning üritan kellegi teisega õnnelik olla. Kuid tea, praegu ma ootan, siin ja praegu.
R.
ma ei kirjuta seda Sulle? Küsid, nii oleks ju lihtsam ja kõik oleks selgem. Võibolla oleks kõik vastastikune. Ma lihtsalt ei saa. Ei julge, et taha. Tahan, et jääks mulje, nagu mul poleks mingeid tundeid Su vastu. Nagu oleks lihtsalt hea vahel kokku saada, kaisus magada ja üksteise lähedust nautida. Korra, rohkem kui poolteist aastat tagasi, ma Sulle omi tundeid tunnistasin, kuid sel hetkel need Sinu jaoks tähtsust ei omanud. Miks peaks nüüd? Ma lihtsalt ei mõista, miks Sa minuga uuesti ühendust võtsid, mind üles otsisid ja suhtlema hakkasid? Selleks, et lahti kakkuda armid, mis varem tekitasid? Sa ei saand tõesti aru, miks kunagi Sinuga suhtlemise lõpetasin? Miks ma tahtsin Sinust eemal olla? Loomulikult selleks, et ma Sind päevast päeva järjest vähem igatseksin. Arvasin, et tunded Sinu vastu kaovad, või et need polnudki päriselt mingid tunded. Ajaga läkski kergemaks, kuid Sind päris unustada ma ei suutnud, ning nüüd oled jälle mu elus. Sa ise otsisid mu taas üles. Hakkasid suhtlema. Ma ei suutnud Sulle ei öelda, vanad tunded ujusid taas pinnale. Sinuga koos on lihtsalt nii hea. See ajab segadusse. Tahaksin Su oma elust välja visata, leida kellegi teise, kellega koos õnnelik olla. Lasta Sul minna oma teed, kuid ma ei suuda. Sellepärast ma Sulle omi tundeid ei tunnistagi. Sa oled ainus mees, kes minus sellist segadust tekitab. Ma loodan, et ühel heal päeval mõistad, et vajad mind sama palju, kui mina Sind. Seljuhul loodan, et see päev saabub varem, kui siis, kui ma Sinu ootamisest tüdinenud olen, ning üritan kellegi teisega õnnelik olla. Kuid tea, praegu ma ootan, siin ja praegu.
R.
